ValgusAlustajaleTelefon ja kaameraÕpetus
Käest pildistamine piisab sageli, aga pika säriaja ja hämara valguse korral annab statiiv teravama pildi
Käest pildistamine on kiire ja paindlik, statiiv aga annab teravuse siis, kui valgust on vähe või säriaeg pikk, ja kõige lihtsam viis valida on vaadata, kui pikk on sinu säriaeg ning kas stseenis miski liigub.

Paljud algajad ostavad statiivi, kasutavad seda kaks korda ja jätavad kappi. Teised ei osta seda kunagi ja imestavad, miks õhtused pildid on udused. Mõlemad on arusaadavad. Statiiv ei ole alati vajalik, aga on olukordi, kus ilma selleta head pilti ei saa. Selles loos vaatame ühte probleemi: millal piisab käest pildistamisest ja millal tasub statiiv välja võtta. Lõpus on harjutus, mille saad täna õhtul teha.
Miks käest tehtud pilt muutub uduseks
Kui pildistad käest, liiguvad su käed alati natuke. See on normaalne. Isegi kõige rahulikuma käega inimene väriseb veidi, hingab ja südamelöögid liigutavad keha.
Kui säriaeg on lühike, näiteks tuhandik sekundit, ei jõua see väike liikumine pildil näha olla. Kui säriaeg on pikem, näiteks kümnendik sekundit, jõuab kaamera liikuda piisavalt, et pilt muutub uduseks. Seda nimetatakse värinaks või käeliikumise häguks.
Värina tunned ära sellest, et terve pilt on ühtemoodi udune, ka need asjad, mis peaksid olema paigal. Kui ainult liikuv inimene on udune ja taust terav, siis on probleem objekti liikumises, mitte käes.
Lihtne reegel säriaja kohta
Vana fotograafide rusikareegel ütleb: käest pildistades peaks säriaeg olema vähemalt üks jagatud objektiivi fookuskaugusega. Näiteks 50 mm objektiiviga vähemalt 1/50 sekundit, 200 mm objektiiviga vähemalt 1/200 sekundit.
See on ligikaudne. Kaasaegsetel kaameratel ja objektiividel on sageli pildistabilisaator, mis lubab pildistada pikema säriajaga. Telefonid kasutavad ka stabiliseerimist ja mitme kaadri kokkupanekut.
Telefoni puhul ei pea seda reeglit arvutama. Aga põhimõte kehtib: mida pimedam, seda pikem säriaeg ja seda suurem oht värinaks.
Kuidas käest pildistamist paremaks teha
Enne kui statiivi järele haarad, proovi neid võtteid. Need aitavad üllatavalt palju.
- Hoia kaamerat kahe käega. Telefoni puhul hoia seda mõlema käega servadest, mitte ühe käega nurgast.
- Toeta küünarnukid keha vastu. Kui käed on kehast eemal, liiguvad need rohkem.
- Toetu millegi vastu. Sein, puu, laternapost, ukseraam. Kui sa ise ei kõigu, kõigub ka kaamera vähem.
- Pane kaamera millegi peale. Laud, piire, kott. Isegi kotike riisi või kokku rullitud jope on hea alus.
- Hinga välja ja vajuta siis. Paljud fotograafid pildistavad hingamise lõpus, kui keha on kõige rahulikum.
- Vajuta päästikut õrnalt. Telefonis puuduta ekraani kergelt või kasuta helitugevuse nuppu. Veel parem on kasutada taimerit, nii et vajutamise hetkel kaamera juba ei liigu.
- Tee mitu kaadrit järjest. Üks neist on sageli teravam kui teised.
Need võtted töötavad hästi õhtul toas, hämaras tänaval ja muuseumis, kus statiivi kasutada ei tohi.
Millal statiiv on päriselt vajalik
Statiiv on asendamatu olukordades, kus säriaeg on nii pikk, et ükski käsi ei hoia kaamerat paigal.
- Öine linn ja tuled. Kui tahad tänavat, kus autode tuled jätavad valgusjooned, on vaja mitme sekundi pikkust säriaega.
- Tähistaevas. Siin on säriajad pikad ja ISO kõrge. Statiivita ei ole võimalik.
- Voolav vesi siidise efektiga. Jõgi või juga, mis paistab pehme ja udusena, vajab pikka säriaega.
- Toote- ja toidupildid seeriana. Kui teed palju sama nurga alt pilte, hoiab statiiv kompositsiooni muutumatuna.
- Grupipilt taimeriga, kus ka pildistaja on peal.
- Mitme kaadri kokkupanek, näiteks panoraam või erineva särituse ühendamine.
Kui tahad pildistada pimedas ja samas vältida kõrge ISO müra, on statiiv sageli parim lahendus. Sellest, kuidas müra ja valgus on seotud, kirjutasime loos mürast kõrgel ISO-l.
Millal statiiv segab
Statiiv ei ole alati abiks.
- Liikuv objekt. Kui pildistad last, lemmiklooma või sporti, aitab statiiv ainult kaamerat paigal hoida. Objekt liigub ikka. Siin on vaja lühikest säriaega, mitte statiivi.
- Kiire olukord. Tänavapildis või sündmusel jõuab hetk mööduda, enne kui statiiv püsti on.
- Kitsas ruum. Rahvarohkes kohas võib statiiv teisi segada ja olla ohtlik.
- Kohad, kus statiiv on keelatud. Paljudes muuseumides, kirikutes ja vahel ka üritustel ei tohi statiivi kasutada. Küsi enne.
Liikuvate objektide kohta on hea lugu ka liikuva lemmiklooma teravast fotost.
Telefon ja statiiv
Telefoni jaoks on olemas väikesed lauastatiivid ja painduvate jalgadega statiivid, mida saab mähkida ümber posti või oksa. Need on kerged ja odavad. Vaja on ka hoidikut, mis telefoni kindlalt kinni hoiab.
Paljudel telefonidel on öörežiim, mis teeb mitu kaadrit ja paneb need kokku. Kui telefon tuvastab, et ta on statiivil, võib see kasutada pikemat aega ja anda puhtama pildi. Kui hoiad telefoni käes, püüab see sama teha lühemate kaadritega.
Kuidas statiivi õigesti kasutada
Statiiv aitab ainult siis, kui see seisab kindlalt. Paar lihtsat asja teevad suure vahe.
- Ava kõigepealt jämedamad jalaosad. Peenemad alumised osad on kõige vähem jäigad.
- Ära tõsta keskposti kõrgele. Keskpost on statiivi kõige nõrgem koht.
- Riputa kott jalgade vahele, kui statiivil on konks. See lisab raskust ja vähendab tuules värisemist.
- Kasuta taimerit või kaugpäästikut. Isegi statiivil liigutab nupu vajutamine kaamerat.
- Lülita pildistabilisaator välja, kui kaamera juhend seda statiivil soovitab. Mõnel objektiivil võib see statiivil hoopis väikest liikumist tekitada.
Odav statiiv või kallis statiiv
Väga odav ja kerge statiiv võib tuules väriseda ja olla vähe abiks. Väga kallis ja raske statiiv jääb koju, sest seda ei viitsi kaasa võtta. Algajale on tavaliselt mõistlik keskmine, mis on piisavalt stabiilne, aga mahub kotti.
Enne ostmist proovi, kas sul on statiivi üldse vaja. Paar nädalat pildista õhtuti, toetades kaamerat laua või seina peale. Kui leiad, et tahaksid sageli pikemaid säriaegu, on statiiv hea ost.
Mis pildil muutub
Kui teed sama pildi käest ja statiivilt, näed tavaliselt kolme erinevust.
- Teravus. Statiivilt tehtud pildil on peened detailid, näiteks tekst sildil või tellisekivide servad, selgemad.
- Müra. Statiivilt saab kasutada pikemat säriaega ja madalamat ISO-t, seega on pilt puhtam.
- Kompositsioon. Statiiv sunnib aeglustama ja mõtlema, kuhu kaamera panna. Paljud fotograafid ütlevad, et just see on statiivi suurim kasu.
Käest tehtud pildil on omakorda eelis: see on spontaansem, nurk võib olla vabam ja hetk ehtsam.
Harjutus: kolm kaadrit samast stseenist
Tee täna õhtul toas või hämaras tänaval see harjutus. Kui kasutad kaamerat, pane säriaeg käsitsi umbes 1/15 sekundile ja jäta kõik muu automaatseks. Telefoniga lülita öörežiim välja, et võrdlus oleks aus.
- Vali paigal seisev stseen, kus on midagi peent, näiteks raamaturiiul, silt või aknaraam.
- Tee esimene kaader käest, hoides kaamerat või telefoni ühe käega. Vajuta tavaliselt.
- Tee teine kaader käest, aga kahe käega, küünarnukid keha vastu, toetudes seinale, hingates välja ja kasutades taimerit.
- Tee kolmas kaader nii, et kaamera on toetatud laua, riiuli või statiivi peale, ja kasuta taimerit.
- Ava kõik kolm pilti suurelt ja võrdle samu detaile.
Pane tähele, kui palju muutub pilt teise ja kolmanda kaadri vahel. Kui vahe on väike, piisab sulle sageli heast käetehnikast. Kui vahe on suur, on aeg mõelda statiivile.


