Müra kõrgel ISO-l väheneb, kui annad kaamerale enne seadeid rohkem valgust

Novembri õhtul on kell neli juba hämar. Teed toas pilti, avad selle telefonis suuremaks ja näed, et sein ei ole enam ühtlane, vaid täis pisikesi värvilisi täppe. Nägu tundub plastiline, juuksed sulavad kokku ja tume diivan näeb välja nagu liivapaber. See on müra. See artikkel seletab, kust see tuleb, mis seadetega seda vähendada ja millal on müra tegelikult parem valik kui udune pilt.

Mis on ISO ja miks müra tekib

ISO on kaamera tundlikkuse number. Madal ISO, näiteks 100, tähendab, et sensor saab piisavalt valgust ja signaali ei pea palju võimendama. Kõrge ISO, näiteks 3200 või 6400, tähendab, et valgust on vähe ja kaamera keerab võimenduse üles. Koos kasuliku signaaliga võimendub ka juhuslik kõikumine sensoris. Seda kõikumist näeme pildil teralisuse ja värviliste täppidena.

Oluline on mõista, et müra põhjus ei ole ISO number ise, vaid valguse puudus. Kõrge ISO on lihtsalt see, mida kaamera teeb, kui valgust napib. Kui annad kaamerale rohkem valgust, langeb ISO ise ja müra väheneb.

Kaks eri müra

Heledusmüra on hall teralisus, mis meenutab vana filmi. See häirib vähem ja võib mustvalgel pildil isegi sobida. Värvimüra on punased, rohelised ja sinised täpid, mis paistavad eriti tumedates ja ühtlastes kohtades. Värvimüra on see, mis teeb pildi odava välimusega.

Telefon, odav kaamera ja suur kaamera

Telefonil on väike sensor. Hämaras tõstab ta ISO kiiresti üles ja püüab müra kohe tarkvaraga ära silitada. Tulemuseks on sageli pilt, kus müra on vähe, aga detailid on ka kadunud: nahk on vahaja pinnaga ja kangamuster kaob. Paljud telefonid teevad hämaras mitu kaadrit järjest ja liidavad need kokku. See töötab hästi, kui sina ja objekt püsite paigal.

Odaval kompaktkaameral või vanemal peegelkaameral on sensor suurem, aga automaatika võib lubada väga kõrget ISO-d. Seal on müra nähtavam, sest kaamera silub vähem.

Suurema sensoriga kaamera talub kõrget ISO-d paremini, aga sama loogika kehtib: kui stseenis on vähe valgust, on pildil rohkem müra. Ükski kaamera ei tee pimedast toast valgusküllast ateljeed.

Esimene samm: anna rohkem valgust

Enne seadete juurde minekut vaata ruumi. Kõige lihtsam müraparandus on lamp.

• Keera toas lisaks laelambile põlema ka laualamp või põrandalamp.
• Liiguta inimene või ese akna lähedale, kui väljas on veel hämarat päevavalgust.
• Pane valge paber või padjapüür objekti varjupoolele, et valgus peegelduks tagasi.

Pildimees.ee-s on eraldi juhend selle kohta, kuidas aken täitevalgusena töötab. Sama põhimõte aitab ka siin: iga lisavalgus tähendab madalamat ISO-d.

Pea meeles, et eri lampide värv võib erineda. Kui pilt läheb oranžiks, vaata valge tasakaalu juhendit lambi all pildistamise kohta.

Teine samm: säriaeg ja ava

Kui rohkem valgust juurde tuua ei saa, saab kaamerale lubada pikemat säriaega. Pikem säriaeg kogub rohkem valgust ja ISO võib jääda madalamaks. Piiriks on liikumine. Kui hoiad telefoni või kaamerat käes, on paljudel inimestel ohutu piir umbes 1/30 või 1/60 sekundit. Kui toetad käe lauale või seinale, saad minna pikemaks.

Paigal oleva eseme puhul, näiteks tootefoto või toataim, võid kasutada statiivi või toetada telefoni raamatuvirnale. Siis võib säriaeg olla pool sekundit või rohkemgi ja ISO jääb madalaks.

Kui kaameral on vahetatav objektiiv, ava ava nii suureks kui võimalik ehk vali väikseim f-number. f/1.8 laseb sisse palju rohkem valgust kui f/5.6. Telefonil ava tavaliselt muuta ei saa.

Millal kõrge ISO on õige valik

Liikuva lapse või koera pildistamisel on lühike säriaeg tähtsam kui puhas pilt. Kerge müra on vähem häiriv kui udune nägu. Sellisel juhul lase ISO-l tõusta ja paranda müra hiljem mõõdukalt.

Kolmas samm: sea ISO piir

Kui kaameral või telefoni käsitsirežiimil on võimalik ISO-d piirata, sea automaatsele ISO-le ülempiir. Näiteks 1600 või 3200 piir hoiab ära selle, et kaamera läheb hämaras toas iseenesest 12 800 peale. Kui pilt jääb siis veidi tumedaks, on seda lihtsam heledamaks teha kui väga mürast pilti puhtaks.

Siin on üks lõks. Liiga tume pilt, mida hiljem palju heledamaks tõmmatakse, tekitab samuti müra, sageli isegi rohkem. Seepärast ära vali ISO piiri nii madalaks, et pilt jääb täiesti pimedaks. Eesmärk on õige särituse lähedal püsida.

Neljas samm: müra vähendamine töötlusel

Peaaegu igas fototöötlusprogrammis ja telefoni redaktoris on müra vähendamise liugur, tihti eraldi heleduse ja värvi jaoks. Alusta värvimürast, sest selle eemaldamine kahjustab detaile vähe. Heledusmüra vähenda ettevaatlikult. Kui liugur läheb liiga kaugele, kaovad ripsmed, juuksed ja kangas ning pilt näeb välja nagu akvarell.

Hea kontroll on vaadata pilti sajaprotsendilise suurendusega ja siis kogu ekraani suuruses. Kui müra on näha ainult suurendusega, ei pane seda tõenäoliselt keegi peale sinu tähele.

Kui müra jääb alles

Vahel on õhtu nii pime, et ka lamp, toetus ja ISO piir ei päästa. Siis on kaks ausat lahendust. Esimene on teha pilt mustvalgeks. Heledusmüra meenutab mustvalgel pildil filmi tera ja häirib palju vähem kui värvilised täpid. Teine on teha pilt väiksemaks. Kui pilt läheb sõbrale sõnumisse või väikesesse veebigaleriisse, kaob suurem osa mürast vähendamisel ära.

Halb lahendus on pilti tugevalt teravdada. Teravdamine võimendab ka müra ning täpid muutuvad veel selgemaks. Kui teravdad, tee seda pärast müra vähendamist ja ainult natuke.

Viimane mõte: ära karda müra rohkem kui kehva hetke. Õhtune perepilt, kus kõik naeravad ja pildil on veidi tera, on väärtuslikum kui täiesti puhas pilt, kus keegi enam ei naera, sest katsetasid seadetega viis minutit.