Telefoni portreerežiim vajab selget serva ja rahulikku tausta

Udune taust ei tähenda alati head portreed

Portreerežiim võib jätta esmapilgul mulje, nagu oleks pilt tehtud suure kaameraga. Nägu on terav ja tuba pehmelt hägune. Lähemalt vaadates võib aga üks kõrvarõngas kaduda, prilliraam sulada taustaga kokku või juuste ümber tekkida ebaloomulik hele rant. Telefon peab otsustama, milline osa pildist kuulub inimesele ja milline jääb temast kaugemale. See otsus ei õnnestu igas olukorras võrdselt hästi.

Siinne probleem on portreerežiimi ebaloomulik eraldusserv. Me ei õpeta kogu portreefotograafiat ega soovita telefoni ainult selle režiimi pärast välja vahetada. Eesmärk on leida olemasoleva seadmega olukord, kus tarkvara teeb võimalikult vähe nähtavaid vigu. Enne ja pärast muutuvad eelkõige tausta kaugus, servade loetavus ja hägustuse tugevus. Näo kuju, naha tekstuur ning inimese tegelik välimus peaksid alles jääma.

Anna telefonile arusaadav stseen

Pane inimene taustast mõnevõrra eemale. Kui pea on otse kirju raamaturiiuli vastu, on juuste ja raamatute eristamine keerulisem ning tausta hägustamine vähem veenev. Mõõdukas vahemaa aitab nii tegelikku sügavust tajuda kui ka tarkvaral kihte eraldada. Täpset kõigile sobivat vahemaad pole vaja lubada: telefoni juhised ja kaamera vaatenurk erinevad. Järgi ekraanil antud soovitusi, kui režiim palub lähemale või kaugemale liikuda.

Vali esialgu rahulik taust, mis erineb inimese juustest ja riietest piisavalt. Mustad juuksed tumeda kirju kardina ees on keerulisem lähtekoht kui sama inimene heledama mati seina ees. Kontrast ei pea olema karjuv. Oluline on selge piir. Ära aseta kaela või pea tagant välja kasvavat oksa ega põrandalampi. Portreerežiim ei muuda halba taustavalikut automaatselt heaks kompositsiooniks.

Pehme valgus aitab serva säilitada

Hajus aknavalgus sobib katseks hästi. Pane inimene akna suhtes nii, et nägu oleks loetav ja juuste serv ei kaoks täiesti pimedusse. Väldi alguses tugevat vastuvalgust, kus hele aken muutub valgeks laiguks ja juuksed peaaegu mustaks. Sellises olukorras peab telefon lahendama korraga suure heleduse erinevuse ning keerulise peene serva. Õppimiseks tasub anda talle lihtsam ülesanne, mitte kohe kõige raskem katsumus.

Hoia inimene võimaluse korral paigal. Liikumisega tekkinud udu võib juuste ääre juba algfailis segaseks teha. Tarkvara ei pruugi siis aru saada, kas peen hele joon kuulub taustale või juustele. Vali piisava valgusega koht, et kaamera ei peaks väga pikka säriaega kasutama. Kui ekraan annab vähese valguse hoiatuse, võta seda tõsiselt. Tavaline fotorežiim võib sellisel hetkel anda ausama ja puhtama tulemuse.

Ära vali kohe kõige tugevamat hägu

Mõnel telefonil saab tausta hägusust reguleerida enne või pärast pildistamist. Alusta mõõdukast tasemest. Väga tugev hägu teeb eraldusvead silmatorkavaks: üks juuksesalk lõpeb järsult, käe vahelt paistev taust jääb teravaks või kõrval olev tass muutub poolenisti uduseks. Tagasihoidlikum eraldus võib tunduda loomulikum isegi siis, kui taust ei muutu täiesti kreemiseks. Efekti tugevus ei ole portree kvaliteedi mõõt.

Kui sinu telefon näitab ava meenutavat numbrit, on see sageli tarkvaralise efekti juhtimine, mitte telefoni objektiivi päris ava muutmine. Seda ei pea häbenema ega pidama pettuseks, kuid kasulik on mõista tööriista olemust. Sa valid, kuidas sügavuse põhjal loodud hägu välja näeb. Ära eelda, et sama number annab eri telefonidel täpselt sama tulemuse. Vaata lõpppilti, mitte ainult liuguri nimetust või skaala äärmist väärtust.

Kontrolli kohti, mida pisipilt varjab

Suurenda valmis fotot ja vaata juukseid, kõrvu, prille, õlgu ning sõrmede vahesid. Need on kohad, kus tarkvara kipub eri sügavusega osi kokku segama. Kui inimene hoiab eset näo kõrval, kontrolli ka eseme serva. Kõik ei pea olema tingimata ühtlaselt terav, kuid üleminek peaks sobima ruumilise olukorraga. Pooleks lõigatud prillisang või taustaks peetud kõrv ei ole loomulik väike teravussügavus.

Vaata pilti ka tavapärases avaldamissuuruses. Väike tehniline viga võib väga suurel suurendusel näida hullem, kui lugeja seda kunagi näeb. Samas ei tasu selgelt vigast serva ignoreerida ainult seetõttu, et telefoniekraan on väike. Kui hägu vähendamine ei aita, vali teine kaader või tavaline foto. Portreerežiim on valikuline tööriist, mitte kohustuslik kvaliteeditempel. Mõnikord on kergelt nähtav päris taust parem kui nähtavalt valesti arvutatud hägu.

Sama portree kolme seadmega

Telefon teeb sageli eraldi sügavushinnangu ja lisab taustale tarkvaralist hägu. Odav kompaktkaamera võib jätta tausta rohkem äratuntavaks, eriti laia vaatenurga ja väikese sensori korral. Suurema kaamera ning sobiva objektiiviga saab tausta optiliselt rohkem lahutada, kuid siis võib ka üks silm või ninaots fookusest välja jääda. Ükski neist lahendustest ei vabasta fotograafi inimese ja tausta asendi valimisest. Igal seadmel on oma kompromiss.

Võrdlusstseenis hoia inimene samas kohas ja valguses. Püüa kadreerida sarnaselt, kuid ära nimeta kõiki hägususe erinevusi veaks. Telefonil kontrolli eraldusserva, kompaktkaameral näo loetavust ning suuremal kaameral tegelikku fookust. Kõigi puhul peaks tähtsaim pilk jääma teravaks ja taust mitte üle võtma. Tehniline erinevus on kasulik teadmine, kui see aitab järgmisel korral sobiva võtte valida, mitte lihtsalt ühte seadet võitjaks kuulutada.

Üks harjutus kohe proovimiseks

Palu nõus oleval täiskasvanul seista rahuliku tausta ees. Tee portreerežiimis üks pilt üsna tausta lähedalt ning teine pärast seda, kui inimene on taustast eemale liikunud. Hoia valgus ja hägustuse tase samad. Võrdle ainult juuste, prillide ja õlgade servi. Kui teine eraldus on puhtam, oled leidnud oma telefonile sobivama stseeni. Kui viga jääb, vähenda lõppkoopial hägu ja otsusta, kas tavaline foto oleks loomulikum valik.