pildimees.ee

Tasuta teadmised kõigile

KompositsioonAlustajaleTelefonÕpetus

Telefonifoto horisont jääb sirgeks kolme teadliku võttega

Horisont jääb telefonifotol sirgeks, kui valid õige võrdlusjoone, hoiad kaamera loodis ja jätad hilisemaks pööramiseks kaadri servadesse ruumi.

Autor: Veigo VesmanAvaldatud Uuendatud 5 min lugemist

Illustratiivne pilt loole: Telefonifoto horisont jääb sirgeks kolme teadliku võttega
Illustratiivne pilt. Fotokrediit: täpsustamisel.

Miks meri tundub pildilt välja voolavat

Viltune horisont on väike viga, mis muudab terve maastikupildi rahutuks. Mere pind võib olla sile ja valgus ilus, aga silm jääb otsima põhjust, miks vaade ei seisa paigal. Sageli pole asi lainetes ega kaldajoones. Kaamera oli pildistamise hetkel lihtsalt veidi küljele pööratud. Telefoni kerge korpus teeb selle liigutuse peaaegu märkamatuks, eriti ühe käega pildistades.

Selle loo üks probleem on horisondi kalle. Me ei proovi muuta halli päeva päikeseliseks ega otsida dramaatilisemat taevast. Eesmärk on saada sama vaade sirgeks nii pildistamisel kui ka vajaduse korral järelparanduses. Enne ja pärast peaks erinevus olema selgelt nähtav: vesi ei näi enam ühele poole vajuvat ning foto tundub rahulikum, kuigi värvid ja ilm jäävad samaks.

Vali kõigepealt päris horisont

Mere ja taeva piir on hea võrdlusjoon siis, kui see on nähtav. Jõe vastaskallas ei pruugi olla horisontaalne. Samuti võib mäenõlv, tee või aiapiire päriselt tõusta. Kui ajad iga tugeva joone loodis sirgeks, võid hoopis terve maailma viltu keerata. Vaata enne ekraani vaatamist palja silmaga, milline joon sinu ees tegelikult rõhtne on.

Linnas aitab mõnikord kauge hoone püstserv, kuid lainurkkaamera kallutamine üles või alla muudab püstjoonte kuju. Ära lahenda seda perspektiiviprobleemi horisondi pööramisega. Kui merd ega usaldusväärset rõhtjoont pole, kasuta telefoni loodi, kui kaamerarakendus seda pakub. Ruudustik aitab joont võrrelda, aga ei tea ise, kas valitud joon looduses horisontaalne oli.

Üks seadistus enne päästikule vajutamist

Otsi kaamerarakenduse seadistustest ruudustik ja võimaluse korral lood. Nimed ning asukohad erinevad telefoniti. Kui lood puudub, pole vaja uut rakendust hankida. Ruudustikust ja teadlikust hoidmisest piisab. Vali tavaline fotorežiim ja põhikaamera. Ära muuda samal ajal suumi, värvifiltrit ning ekraani kuvasuhet: siis on raskem aru saada, mis tulemust mõjutas.

Hoia telefoni kahe käega, toeta küünarnukid kergelt vastu keha ja pööra tervet telefoni, mitte ainult randmeid eri suundades. Aseta merepiir ühe horisontaalse abijoone kõrvale. See ei pea olema kaadri keskel. Võid jätta taevast rohkem või vähem, kuid joone kaldenurk peab jääma samaks. Vaata enne vajutamist korraks mõlemat serva, mitte ainult pildi keskpunkti.

Päästikunupp võib kaadri viltu lükata

Ekraanile vajutamine on üllatavalt tugev väike liigutus. Kui hoiad telefoni ainult ühest alumisest nurgast, vajutab sõrm seadme teisele küljele kaldu. Leia haare, milles päästikusõrm liigub vabalt ja ülejäänud sõrmed hoiavad korpust paigal. Kui kasutad helitugevusnuppu päästikuna, kontrolli, et ka see vajutus ei keeraks telefoni. Mugavam nupp ei ole automaatselt stabiilsem nupp.

Statiivil võib lühike taimer aidata, sest puudutuse järel jõuab telefon rahuneda. Käest pildistades ei lahenda taimer halba haaret: ootamise ajal võib kalle hoopis tagasi tulla. Sea telefon enne loodis asendisse, hinga rahulikult ja vaata joont ka vajutuse ajal. Ära looda sellele, et kaamera parandab kalde hiljem kindlasti automaatselt. Mõni rakendus võib aidata, teine mitte.

Sama stseen kolme kaameraga

Telefoniga on peamine eelis suur ekraan, millel võrdlusjoont jälgida. Puudus on kerge korpus ja ekraani puudutamine. Odava kompaktkaamera puhul võib füüsiline päästik olla mugavam, aga väike ekraan peita kerget kallet. Lülita sealgi ruudustik sisse, kui see võimalus olemas on. Kui pole, võrdle horisonti ekraani ülemise servaga, jättes nende vahele nähtava ühtlase riba.

Suuremal kaameral võib olla elektrooniline lood ja statiivipeal eraldi loodimull. Need on abivahendid, mitte garantii. Kontrolli lõplikku kaadrit pärast pea lukustamist, sest mõni kinnitus vajub pingutamisel veidi. Sama merestseen jääb kõigi kolme seadmega sirgeks sama põhimõtte järgi: usaldusväärne võrdlusjoon, rahulik hoidmine ja kontroll enne võtet. Kallim kaamera ei vali võrdlusjoont sinu eest.

Kui foto on juba tehtud

Ava pilt telefoni enda fototöötluses ning otsi kärpimise juurest pööramise või sirgendamise tööriista. Tee väga väike muudatus. Abiruudustik aitab merepiiri joonega kohakuti saada. Vaata pärast parandust tervet pilti, sest servadest lõigatakse osa ära. Pööramine ei ole tasuta: mida suurem algne kalle, seda rohkem tuleb tühjade nurkade vältimiseks kaadrit kitsendada.

Seepärast tasub pildistamisel jätta olulise puu, inimese või majaka ümber veidi varuruumi. Kui ese on juba algses failis vastu serva, võib sirgendus selle katki lõigata. Ära venita pilti suvaliselt laiemaks, et puuduvaid nurki varjata. Väike kärbe on enamasti ausam ja loomulikum lahendus. Säilita algfail ning salvesta parandatud versioon eraldi, kui sinu rakendus seda võimaldab.

Enne ja pärast ilma teiste muudatusteta

Mõtle näitele, kus mererand ulatub ühest servast teise ja kaugel seisab väike purjekas. Algversioonis on merepiir vasakul kõrgem. Parandatud variandis jääb merepiir rõhtsaks, kuid paadi kuju, pilvede toon ja ranna tekstuur ei muutu. Just selline võrdlus näitab ühe otsuse mõju. Kui lisad samal ajal tugeva filtri, ei oska sa enam öelda, miks teine pilt parem tundub.

Vaata mõlemat versiooni sama suurelt. Väikesel pisipildil võib kalle peituda, suurel ekraanil hakkab see uuesti häirima. Samas pole eesmärk otsida lõputult murdosa kraadist. Kui joon tundub loomulik ja muud pildi osad ei kisenda vastassuunas, on töö tehtud. Liigne sirgendamine võib muuta foto liiga kitsaks või rikkuda põhjendatult viltuse kompositsiooni.

Millal võib kalle alles jääda

Teadlikult kallutatud kaader võib anda liikumist või rahutust edasi. See on valik, mitte eksimus, kui lugeja saab kavatsusest aru. Vaikse rannavaate puhul mõjub juhuslik paarikraadine kalle enamasti veana, järsult diagonaalne loominguline pilt võib aga olla omaette lahendus. Ära kasuta loomingulisust tagantjärele vabandusena igale hooletule võttele. Esmalt õpi sirget versiooni tegema, siis oskad kõrvalekallet põhjendada.

Avalikus blogis töötab rahulik ja loetav foto sageli paremini kui efektne juhus. Blog.ee lugu pika postituse ja lühikese märkuse erinevusest (avaneb uues aknas) aitab mõelda, millist ülesannet üks pilt tekstis täidab. Horisondi parandamine ei tee fotost uut sündmust; see eemaldab segaja, et vaataja märkaks seda, mille pärast pildi üldse tegid.

Enne avaldamist vaata fotot ka selles kujus, milles lugeja seda näeb. Veebilehe päis võib pilti automaatselt kärpida ning siis jääb sirge merepiir küll sirgeks, aga oluline paat kaob serva taha. Hoia eraldi alles täissuuruses korrigeeritud fail ja vali lehe jaoks sobiv väljalõige. Horisondi asend kõrguses on kompositsioonivalik; horisondi kalle on teine otsus. Neid kahte ei pea ühe tööriistaliigutusega lahendama.

Üks harjutus kohe proovimiseks

Leia turvaline koht, kus näed selget rõhtjoont. Tee samast kohast üks foto oma tavapärase haardega ning teine kahe käega, ruudustikku ja mõlemat kaadriserva jälgides. Ära muuda vahepeal valgust, suumi ega filtrit. Võrdle pilte ning sirgenda vajaduse korral esimene koopia telefoni töötluses. Vaata, kui palju servadest kadus. Harjutuse tulemus on üks teadmine: kas sinu horisont vajub paigast hoidmisel, päästikule vajutamisel või alles vale võrdlusjoone valimisel.